Klassikaline tingimine

Klassikaline tingimine on õppimise vorm, mis leiab aset, kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul. Klassikalise tingimise käigus seotakse eluliselt oluline ehk tingimata stiimul (N: toit) algselt neutraalse stiimuliga (N: helihargi kõla). Tingimata stiimul kutsub esile tingimata vastust (N: süljeeritus), neutraalne stiimul ei kutsu algselt esile ühtegi vastust. Kui tingimata stiimulit ja neutraalset stiimulit piisav arv kordi koos esitada (teatud sorti õppimine võib ilmneda ka juba esmase koosesinemise järel), muutub neutraalne stiimul tingitud stiimuliks ning hakkab esile kutsuma algselt tingimata vastust. Tingitud stiimuli esile kutsutud vastust nimetatakse tingitud vastuseks. Tingitud vastus on tihti sarnane tingimata vastusega, erinevus seisneb selles, et tingitud vastus on kogemuslikult õpitud ega pruugi kesta kaua.

Klassikaline tingimine erineb operantsest tingimisest selle poolest, et klassikalise tingimise käigus hakkab õppija automaatselt seostama algselt neutraalseid stiimuleid tingimata vastustega, operantse tingimise käigus kujundab õppimist käitumisele saadud vastus (N: preemia või karistus). Kuigi mõlema tingimise vahel on erinevusi, on mõlema abil võimalik kujundada nii inimeste kui ka loomade käitumist soovitud suunas. Klassikaline tingimine on koos operantse tingimisega biheiviorismi aluseks.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy